itzateki (L, S; OVocPo→SP, Dv),
itzatekitu (H)
Ref.:
A;
Lh
. "(S), piqué de quelque clou ou autre chose pointue"OVocPo.
"Percer de clous"H, que cita el ej. de Oihenart."
Kurutzean itzatekirik zagoen, il était cloué sur la croix"Lh, que cita a Gy.v. iltzatu. [Kurutzean] gaizk'itzatekirik / eta zauriz iuhiekirik. OPo 64 (cf. en la misma pág.: oin-eskuak itzaturik).