1.
(Urt I 469 (h-), Dv, A) . (Adj.).Deseoso de reír. Jostakina zen, irri-gura. LfELit 192.
sense-2
2.
(Dv) . (Sust.).Ganas de reír; buen humor."(Const), mine souriante"Lh(tal vez ref. al ej. que citamos).
Oinaze handirik etzian haatik. Barnia untsa zian eta betiko irrigüra gozua jarriki zeron. Const 36.
Irrigura bagine, has gintazke "ikusi-makusi, zer ikusi" galdeka. SoEgHerr 31-10-1957, 1.